Raamatusoovitusi kevadesse

Tõelise raamatusõbra tunneb Heleni kirjutistes ära igaüks, aga raamatusõpru on teadupärast erinevaid. Nende seas leidub vaid üksikuid, kes maagilise raamatute maailma nii-öelda pärismaailma inimestele lähemale oskavad tuua. Apollo kaupluste raamatute ja trükiste kategooriajuht Helen Valdma on just selline maagioskustega raamatusõber, kes jagab oma südame võitnud raamatuid lahkesti ka kõigi teiste raamatuhuvilistega. Heleni lemmikute hulgast leiab nii paeluvat põnevust kui ka kriipivat kõhedust, helget lootust, nuttu ja naeru.

Romantikat, naeru ja pisaraid otsivale lugejale soovitan Anna Janssoni raamatut „Ilusalongi saatusejumalanna”. Raamat ilmub sarjas „Tõlkes leitud”, juba varem on sellest sarjast ilmunud kolm väga head ja köitvat raamatut.

Juuksur Angelika ei ole tavaline juuksur – ta jälgib oma kliente peeglist, püüdes aru saada, kuidas saab sind parimal moel aidata. Ta käärid on kui võlukepike. Ta juuksevärvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli, küsib Angelika alati: „Mida ma saan sinu heaks teha?” Ja siis ei mõtle ta üldse juuste peale. Ta mõtleb: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?” Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle kõrvale sa satud, see on väga täpselt välja arvutatud …

Seitse aastat juuksuri ja salaja kosjasobitaja ametit pidanud Angelika enda elu muutub, kui ta kohtab salapärast sissemurdjat ja temasse armub. Varsti jääb ta veidratel asjaoludel ilma oma majast. Kas ta on armunud valesse mehesse? Ja kes on meresõitja Sinbad, kellega ta internetis vestleb?

Lugeja, kes on tuttav kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmaniga, leiab raamatupoest sarja kuuenda ja ühtlasi ka viimase ülipõneva ja kaasahaarava krimka „Naine, kes ihkas õiglust”.

Kogenud Rootsi tandem Michael Hjorth ja Hans Rosenfeldt on kaante vahele saanud järjekordse krimka. Põneviku sündmustik toimub Uppsalas, kus hirmu külvab seekord sarivägistaja. Juhtumi arenedes selgub, et ohvrid pole valitud juhuslikult. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?

Põnevaid elamusi ja närvikõdi pakub Briti krimikirjaniku William Shaw „Mirabilia” sarjas ilmuv põnevik „Linnuvaatleja”.

Kui kirgliku linnuvaatleja ja vaikselt omaette hoidva seersant William Southi sõber leitakse jõhkralt surnuks pekstuna, pannakse Southi distantseeritus proovile. Ta mitte üksnes ei leina – paistab, et kahtlusalune on temaga seotud. Sest Southil on saladus. Viha, millega tapeti ta sõber, on mehele tuttav. Ta tunneb inimesi, kes võiksid midagi sellist korda saata. Ta teab, sest seersant William South on ise mõrvar.

Ulmet ja alternatiivajalugu hindavale lugejale soovitan Peeter Helme äärmiselt põnevat raamatu „Haakrist ja ajarelv”.

Romaani sündmustik leiab aset 2053. aastal, kus 3D-kuvariga kvantarvutid, hõljukautod, rakettlennukid ja fusiooniajamiga tähelaevad on muutunud inimkonna argipäevaks. Maakaardilt ei leia Tallinna aga keegi – siin asub hoopis Ostlandi riigikomissariaadi Estlandi piirkonna halduskeskus Reval. 21. sajandi keskel on Suur-Saksamaa ja Jaapani keisririik jaganud enda vahel ära kogu Päikesesüsteemi ning koduplaneedil on välja suretatud terved riigid, rahvad ja kultuurid.

Siiski on veel vastalisi. Peale selle, et totalitaarne süsteem on iseenda suurim vaenlane, tootes pidevaid ametkondade vahelisi intriige, hõõrumisi ja võimupöördeid, leidub neid, kes loodavad ajaloo käiku ümber keerata ja vabastada inimkonna õudusunenaäost, millest paljud ei tahagi ärgata. Sest kes mõtleb ärkamisele, kui ta ei tea, et magab?

Ajaloolase haridusega ning Saksamaad sügavuti tundev autor loob veenva pildi maailmast, kus Eesti pealinnaks on Reval ning asjaajamiskeeleks saksa keel.

Ruediger Dalke raamat „Lühiajaline paast” on teeviidaks neile, kellel plaanis suvele kergema ja tervena vastu minna. Autor kirjutab, et inimene on sündinud aeg-ajalt paastuma, et hoida oma tervist – sellega väheneb nii südame kui ka soolestiku koormus, pannakse piir põletikele ja leitakse leevendust depressioonile. Loomulikult väheneb ka kehakaal.

Populaarne arst ja paastuekspert Ruediger Dahlke kirjeldab oma uues raamatus lühiajalise paastu eri viise ning nende eeliseid. Ta näitab, kuidas läheneda lühiajalisele paastule praktiliselt ja samm-sammult, kuidas integreerida seda oma argipäeva ning mida tuleks vastavalt elusituatsioonile ja paastu eesmärgile silmas pidada.

Tärkavat kevadet on rõõm tervena tervitada. Daniel M. Davise raamat „Võrratu ravi: organismi enesekaitse” räägib põhjalikult ja arusaadavalt immuunsüsteemist, mis on inimeste tervise võti. Immunoloog Daniel M. Davise raamat näitab avaramat pilti: kuidas ja miks meie immuunsüsteemi aktiivsus vaheldub, kuidas seda reguleeritakse ja juhitakse. Mis juhtub, kui ühte tüüpi rakk on puudu või kui rakku on külluses; kui geen on toimetuks tehtud või on seda täiendatud; kui keemiliste reaktsioonide ahel on aktiveeritud või välja lülitatud.

Nagu sellest raamatust ilmneb, on paljud avastused immuunsüsteemi vallas tekitanud teadusrevolutsiooni meie arusaamises inimkehast ja revolutsiooni 21. sajandi meditsiinis.

Selle kevade märksõna on kindlasti valimised – valime Eestile uusi riigimehi ja -naisi. Kuidas aga käib valimine loomadel? Sellest kõneleb humoorikas ja vaimukas kogupereraamat „Loomade valimised”, mis on kirja pandud mitme autori koostöös: André Rodrigues, Larissa Ribeiro, Paula Desgualdo, Pedro Markun. Loomad on metsa kuninga Lõvi käskudest ja nõudmistest väga tüdinenud. Neid pahandab see, et Lõvi on jõe ümber suunanud selleks, et endale bassein ehitada. Metsaelanikel tekib mõte korraldada valimised, et leida metsale uus juht.

Uueks juhiks tahavad saada Ahv, Laiskloom, Madu ja loomulikult ka Lõvi.

Mida valimised üldse tähendavad? Millised on reeglid? Kuidas valimisi korraldada? Kes võidab? Seda kõike saab koos pere pisemate ja suurematega raamatust avastada. Saab ka ise oma lemmiku valida, kuid siis ei tohi seda kellelegi öelda, sest hääletus on salajane.

 

Raamatusõbrale ja maagiaarmastajale soovitan Klaus Hagerupi raamatut „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud”. Maagiline lugu räägib raamatute lugemisest, hoidmisest ja armastamisest ning sobib igas vanuses raamatuhuvilisele. Peategelane Anna saab ühel päeval teada, mis juhtub nende raamatutega, mida keegi raamatukogust ei laenuta. Teadmisega kaasneb aga vastutus ja kohustus ning tagasiteed enam pole – raamatud tuleb päästa.