Blogi
Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist
- KeskusE-L 10–21
P 10–19 - ToidumaailmE–L 9–22
P 10–20 - ParkimineE–L 9–22
P 10–20
Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist
Veel 12. augustini on kõigile kunstihuvilistele Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus “Traditsiooni sünd”, mis toob publikuni Eesti kuldaja kunsti Enn Kunila kollektsioonist.
Eesti maalikunsti sünd 20. sajandi alguses on olnud olulisel määral seotud Tartuga. Enn Kunila kunstikollektsiooni tuumiku moodustavadki sellest perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. Nende kaudu joonistub välja Tartu olulisus eesti kunstiajaloo kujunemisel, millele viitab ka näituse pealkiri „Traditsiooni sünd“.
KONRAD MÄGI. Lõuna-Eesti maastik. 1916-1917
Tartu Kunstimuuseumis toimuval näitusel tuleb eksponeerimisele 60 kunstiteost tuntud eesti autoritelt. Suur tähelepanu on pööratud Konrad Mägile, kellelt on näitusel koguni 16 maali. Tema kõrval on esindatud Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Eerik Haamer, Endel Kõks, Amandus Adamson, Anton Starkopf ja mitmed teised.
Miks kujunes just Tartust 20. sajandi esimese poole Eesti kunstikeskus? Palju on räägitud Tartu renessansist ehk linna elavnemisest 1890. aasta paiku, mis tähendas ennekõike majanduslikku ja sotsiaalset ärkamist, ent peatselt ka kultuurilist.
KAAREL LIIMAND. Tartu motiiv. 1939
Tartu tõusule kunstipealinnaks võis kaasa aidata tema geograafiline asupaik. Käesoleval näituselgi on väljas paljude Tartust, selle lähemast või kaugemast ümbrusest pärit kunstnike looming. Viimastel aastatel on hakatud uurima lõunaeesti kultuuri eripärasid ka 20. sajandi alguse modernismis ning avastatud, et mitte ainult silmatorkavalt palju kunstnikke, vaid ka toonaseid kirjanikke on pärit samast piirkonnast.
Teiseks võiks Tartu kujunemisel kunstikeskuseks rõhutada ka − nagu ikka Eestis − üksikisikute tähtsust. Näiteks sündis just Tartusse Aleksander Tassa, kes juba 1910. aastate keskel proovis organiseerida kunstiühingut, mille ülesandeks oleks kunstielu teadlikum ja järjepidevam organiseerimine ning ka moodsa kunsti populariseerimine. Samuti ei maksa alahinnata Konrad Mägi mõju ümbritsevale. Kui ta pikkadelt välisreisidelt Eestisse naasis, siis kolis temagi just Tartusse, kus õde oli teda alati lahkelt valmis võõrustama. Mägi karismaatilisus oli kahtlemata üheks Tartu magnetiks, mida ainult suurendas kunstikooli Pallas asutamine 1919. aastal, mille esimeseks direktoriks valiti just nimelt Mägi.
ENDEL KÕKS. Tartu-vaade. 1938
Just Pallase kooliga seostatakse teatud eesti kunstiajaloo kaanoni väljakujunemist, mille jälgi võime märgata veel aastakümneid hiljemgi − lähtumine prantsuse maalikoolist, teemaderingis loodusmotiivide ülekaalukas domineerimine, töömahukus, värvikesksus, sageli tooniandvad romantilis-melanhoolsed atmosfäärid.
Nii oligi 1920. aastate alguseks üpris selge, et Tartu oli kunstielu keskus. Nii jäi see olukord Teise maailmasõja lõpuni, mil ajastu nihutas keskme üpris kiiresti Tallinna.
NIKOLAI TRIIK. Soome maastik. 1914
Näitust saadavad mahukas kataloog, audiogiidid ja haridusprogramm erinevatele sihtgruppidele.
Näituse kuraator on kunstiajaloolane Eero Epner, kujundaja kunstnik Tõnis Saadoja ja graafiline disainer Tiit Jürna.